2025. aasta II kvartali ja 6 kuu auditeerimata majandustulemused
Source: GlobeNewswire| Segmendid (EURm) | Q2/25 | Q2/24 | Muutus | 6m/25 | 6m/24 | Muutus |
| Supermarketid | 155,7 | 150,3 | 3,6% | 304,0 | 296,7 | 2,5% |
| Kaubamaja | 25,7 | 25,4 | 1,0% | 48,4 | 49,4 | -2,0% |
| Autokaubandus | 45,1 | 54,1 | -16,6% | 82,5 | 98,9 | -16,7% |
| Turva | 4,4 | 5,7 | -24,1% | 9,0 | 10,3 | -12,8% |
| Kinnisvara | 1,9 | 1,8 | 9,5% | 3,9 | 3,4 | 12,6% |
| Müügitulud kokku | 232,8 | 237,3 | -1,9% | 447,8 | 458,8 | -2,4% |
| Supermarketid | 3,4 | 5,2 | -35,0% | 4,0 | 6,2 | -34,9% |
| Kaubamaja | 0,0 | 0,2 | -100,0% | -1,7 | -1,0 | 68,1% |
| Autokaubandus | 1,6 | 3,3 | -51,3% | 2,3 | 5,6 | -58,7% |
| Turva | -0,3 | 0,0 | -747,6% | -0,4 | -0,1 | 324,0% |
| Kinnisvara | 2,4 | 1,7 | 39,0% | 4,6 | 3,9 | 17,6% |
| IFRS 16 | -0,5 | -0,6 | -16,6% | -1,0 | -1,0 | -2,6% |
| Maksueelne kasum kokku | 6,6 | 9,9 | -32,7% | 7,9 | 13,7 | -42,1% |
Grupi 2025. aasta teise kvartali konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 232,8 miljonit eurot, jäädes aasta varasemale alla 1,9%. I poolaasta müügitulu oli 447,8 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2024. aasta I poolaasta tulemusega, mil müügitulu oli 458,8 miljonit eurot, 2,4%. Grupi 2025. aasta teise kvartali konsolideeritud auditeerimata maksueelne kasum oli 6,6 miljonit eurot, mis oli 32,7% madalam eelmise aasta võrreldava perioodi kasumist. Grupi 2025. aasta 6 kuu maksueelne kasum oli 7,9 miljonit eurot, mis jäi eelmise võrreldava perioodi tulemusele alla 5,8 miljonit eurot. Puhaskasum oli I poolaastal 0,1 miljonit eurot sisaldades tulumaksumäärade kasvust tingitud negatiivset maksumõju 2,5 miljoni euro ulatuses.
Teisele kvartalile ning kogu esimesele poolaastale andis jätkuvalt tooni pingeline majanduskeskkond, mida kujundasid nii ebastabiilne rahvusvaheline poliitiline olukord kui ka kodumaised maksutõusud koos klientide ettevaatliku ostukäitumisega. Märkimisväärset mõju avaldas Grupi müügitulule Eestis aasta alguses rakendunud automaks, mille tõttu vähenes Eestis uute autode turumaht esimesel poolaastal 40% võrra võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Grupi autosegmendi Eesti ettevõtete müügitulu langus piirdus siiski ligikaudu kolmandikuga. Kokkuvõttes jäi Grupi autosegmendi kuue kuu müügitulu aasta varasemale tasemele alla 16,7%, kuna negatiivset mõju tasakaalustasid Läti ja Leedu tütarettevõtete tugevamad tulemused. Grupi kogumüügitulu jäi seetõttu samuti aasta varasemast veidi madalamaks, ehkki supermarketite segmendis jätkus esimeses kvartalis alanud müügitulu kasv ning varasemast veidi kõrgemale kerkis ka Kaubamajade segmendi müügitulu. Neis segmentides toetasid kasvu edukad turundus- ja sooduskampaaniad. Grupivälist müügitulu kasvatas samuti kinnisvarasegment, mis ainsana segmentidest suutis kasvatada ka kasumit. Turvasegmendi käibe vähenemine tulenes valvetehnika projektide mahu sesoonsest kõikumisest. 2024. aastal turvasegmenti soetatud lisavaldkondade ning muude ärisegmentide müügitulu oli stabiilne.
Grupi segmendid suutsid tänu oskuslikule varude planeerimisele ja läbimõeldud kampaaniakorraldusele säilitada brutomarginaali aasta varasema tasemega võrreldaval tasemel. Siiski viis käibe langusest tingitud brutotulu langus, tööjõukulude kasv ning esimesel poolaastal tasutud kõrgema määraga ettevõtte tulumaks Grupi poolaasta kasumi üle aegade madalamale tasemele, ehkki esimese poolaasta EBITDA oli suuruselt läbi aegade neljas, ületades 2021. aasta võrreldava perioodi tulemust. Kui EURIBORi langusega seoses realiseerus finantskuludes pangalaenude ja liisingute intressidelt leevendust 0,8 mln eurot võrreldes aasta varasema, siis täiendatud IFRS 16 arvestuse kaudu lisandus intressikulu 0,6 mln eurot, mis neutraliseeris intressimäärade languse positiivse mõju pea täielikult. Grupi tööjõukulud kasvasid 5,2%, samas kui töötajate koguarv kasvas 0,3%. Üheks tööjõukulude optimeerimise meetmeks on tarneahela tõhustamine koostöös Grupi logistikakeskusega, mis ühtlasi suurendab kaubandusprotsesside sisemist efektiivsust. Balti turule on jõudnud uuenenud KIA Sportage, mis kuulub Grupi populaarseimate mudelite hulka, annab tuge autosegmendi taastumisele. Positiivset mõju avaldab ka kasvav nõudlus elektri- ja hübriidsõidukite vastu, mille mudelivalik täieneb lähikuudel uute KIA EV4 ja elektrikaubiku PV5 mudelitega.
2025. aasta esimeses kvartalis toimusid Kaubamajade segmendis Kaubamaja Tallinna müügimaja Lastemaailma kahel korrusel renoveerimistööd ja märtsis avati täielikult uuenenud kontseptsiooniga Lastemaailm. Uute kaubamärkide lisandumine ja elustiilipõhine väljapanek tõid märtsis Lastemaailma rohkelt uusi kliente. Kaubamajade segmendis alustati I.L.U. e-poe uuele platvormile ja kvaliteedile viimise arendustöödega, mis jõuavad lõpule kolmandas kvartalis. Grupile kuuluv Leedu kinnisvaraettevõte jätkab uue KIA ja Škoda esindussalongi ning teenindushoone ehitust Vilniuses, mille eesmärk on toetada Grupi autosegmendi laienemist Leedu turul. Eestis on alustatud ettevalmistustöid Peetri autoesinduse kõrvale uue keretööde töökoja rajamiseks. Käesoleval aastal on samuti alustatud mitmete kauplusehoonete renoveerimisprojektidega, mille eesmärk on viia hooned vastavusse tänaste ärivajadustega ning suurendada nende energiatõhusust. Käesoleva aasta teises pooles on kavas renoveerida Jõgeva Selver, lisaks on alustatud ettevalmistustega 2026. aastal avada plaanitava uue Pärnu Papiniidu Selveri arenduseks ja Laulasmaa Selveri laiendamiseks.
Jätkuvad ettevalmistavad tegevused Kaubamaja Tallinna müügimaja uuendamiseks. Arenduse aluseks on koostöös Tallinna linna ja Eesti Arhitektide Liiduga läbi viidud arhitektuurikonkursi võidutöö „City Break“, mille teostamiseks on Tallinna linnaga lepitud kokku, et viiakse läbi uue detailplaneeringu menetlus. Arendajad on Tallinna linnaga kokku leppinud, et detailplaneeringu menetlus on prioriteetne ja viiakse läbi vähima võimaliku ajakuluga lähtudes seadusjärgsetest tähtaegadest.
Supermarketite segment
Supermarketite ärisegmendi 2025. aasta teise kvartali konsolideeritud müügitulu oli 155,7 miljonit eurot, kasvades aasta varasema perioodiga võrdluses 3,6%. Kuue kuu konsolideeritud müügitulu oli 304,0 miljonit eurot, kasvades aasta varasema näitaja suhtes 2,5%. Kuu keskmine kaupade müügitulu müügipinna ruutmeetrile oli 2025. aasta teises kvartalis nii kokku kui võrreldavate kaupluste vaates 0,41 tuhat eurot kasvades vastavalt 0,9% ja 2,2%. Kuu keskmine kaupade müügitulu müügipinna ruutmeetrile oli 2025. aasta esimesel kuuel kuul kokku kui ka võrreldavate kaupluste vaates 0,4 tuhat eurot. Sama suur oli näitaja ka võrreldaval perioodil aasta varem. Teise kvartali pinnaefektiivsuse kasv viis 2025. aasta I poolaasta pinnaefektiivsuse 2024. aasta tasemele. Kauplustest tehti 2025. aasta I poolaastal 22,1 miljonit ostu, mis on 1,8% enam kui aasta varem.
2025. aasta teisese kvartalis olid nii maksueelne kasum ja puhaskasum 3,4 miljonit eurot, olles baasperioodist 1,8 miljonit eurot väiksem. Esimese kuue kuu supermarketite segmendi konsolideeritud maksueelne kasum oli 4,0 miljonit eurot, jäädes võrdlusbaasile alla 2,2 miljonit eurot. Kuue kuu puhaskasum oli 3,5 miljonit eurot, kahanedes võrrelduna eelmise aastaga 1,1 miljonit eurot. Puhaskasumi ja tulumaksueelse kasumi erinevus tuleneb dividendidelt makstud tulumaksult – käesoleval aastal oli dividendide tulumaks 1,0 miljoni euro võrra väiksem aasta varasemast. Baasandmed ei sisalda 2024. aasta kolmandas kvartalis avatud Raadi ja Rocca al Mare Selveri andmeid, kuid on suuremad Maardu Selveri andmete võrra, mis suleti käesoleva aasta veebruaris.
Selveri teise kvartali müügitulemused on mõjutatud Eesti jaekaubanduskeskkonna üldisest olukorrast, klientide nõrgenenud ostujõust ning jahedamatest ilmadest mõjutatud tagasihoidlikumast hooajakaupade müügist. Toidu- ja esmatarbekaupluste mahulised müügid püsivad jätkuvalt languses, mis peegeldab tarbijakäitumise mustrit kogu sektoris. Juulist rakenduv käibemaksutõus õõnestab madalat tarbijakindlust veelgi. Toiduainete ja tootmissisendite hinnad on globaalsete ja lokaalsete tegurite mõjul pidevas tõusus ning jaekaupmehel on võimatu neid hinnatõuse toote lõpphinda mitte üle kanda.
2025. aasta teise kvartali majandustulemusi mõjutasid müükide mahuline vähenemine ning kampaaniatoodete osakaalu kasvust tulenev brutomarginaali langus kaubamüügis. Käesoleva aasta tegevuskulude baas on suurenenud uute kaupluste ning Maardu kaupluse sulgemisega seotult ühekordsete kulude võrra. Samas on edukalt toime tuldud erinevate teenuste ja materjalide sisendhindade tõusu survega ning kulutuste mahtude optimeerimisega, mille tulemusena tegevuskulude efektiivsusnäitajad on suudetud hoida aasta varasemal tasemel. Surve palgakuludele ja palgakasvust aeglasem müügitulu kasv on tinginud väikese tööjõuefektiivsuse languse.
Selver plaanib käesoleva aasta teises pooles renoveerida Jõgeva Selveri. Renoveerimise käigus laiendatakse ka kaupluse müügipinda ning võetakse kasutusele keskkonnasäästlikemad lahendused. Jätkuvalt on üle segmendi fookuses kaupade sortiment ning protsesside optimeerimine. Kohandumaks veelgi paremini muutunud kliendi nõudlusega, lisas Selver I poolaastal oma sortimenti Skandinaavia white label kaubamärgi First Price, mis on eksklusiivselt saadaval ainult Selveris ja Delice’is. First Price sari esindab taskukohast hinda ja usaldusväärset Skandinaavia kvaliteeti ning laiendab soodsaimate igapäevatoodete valikut. 2025. aasta jooksul võetakse tarneahelas täies mahus kasutusele 2024. aastal Maardusse rajatud logistikakeskus. Fookuses on ka tegevusmahu suurendamine Bolt Market ja Wolt platvormidel ning Selveri e-poe arendamine. Käesoleva aasta algul valiti Selveri e-pood Eesti e-kaubanduse Liidu poolt korraldatud rahvahääletusel Eesti rahva lemmikpoeks toidu- ja tarbekaupade kategoorias. Aprillis liitus Selver President Kaljulaidi Fondi eestvedamisel loodud tööandjate algatusega Vägivallavabaks, mis ühendab tööandjate tegevust lähisuhtevägivalla vastu. 2026. aastal on kavas avada üks uus kauplus – Pärnus, Papiniidu Selver ning laiendada ja renoveerida Harjumaal Laulasmaa Selver. Mõlema projekti osas on alanud ettevalmistavad tegevused.
Supermarketite segment jätkab tegutsemist vastutustundlikult ja jätkusuutlikkusele pühendunult eesmärgiga pidevalt täiustada oma tegevusi keskkonnamõju vähendamiseks. Keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks oleme välja töötanud ja kasutusele võtnud uue jäätmekogumise süsteemi, mille eesmärk on suurendada ringlusse võetavate jäätmete osakaalu ja seeläbi vähendada meie tegevuse keskkonnamõju. Külmasüsteemides oleme alustanud keskkonnasäästlikuma külmaaine kasutuselevõttu, mille globaalne soojenemispotentsiaal on väga madal, aidates vähendada meie süsinikujalajälge. Kulinaaria toodangu pakkimisel on jätkuvalt fookus pakenditel ja pakendikasutusel. Suurt tähelepanu pööratakse tootearenduses toodete kõrge kvaliteedi püsimise kõrval ka toodete soola-, suhkru- ja rasvasisalduse vähendamisele.
Kaubamajad
Kaubamajade ärisegmendi 2025. aasta teise kvartali müügitulu oli 25,7 miljonit eurot, mis oli eelmisest võrreldavast perioodist parem 1,0%. Teises kvartalis segment kasumit ei teenitud, millega jäädi eelmise võrreldava perioodi tulemusele alla 0,2 miljoni euroga. Kuue kuu müügitulu oli 48,4 miljonit eurot, jäädes eelmise aasta võrreldavale perioodile alla 2,0%. Kaubamajade segmendi 2025. aasta kuue kuu maksueelne kahjum oli 1,7 miljonit eurot, mis oli aastatagusest tulemusest 0,7 miljonit eurot nõrgem.
Kaubamaja müügimajade kuue kuu keskmine müügitulu müügipinna ruutmeetrile oli 0,30 tuhat eurot kuus, mis on 1,8% madalam, kui eelmise aasta samal perioodil. Jahenenud majandusolukord jätkus juba teist kvartalit järjest, mistõttu on erinevad kampaaniad toiminud hästi. Kevade Osturalli osutus väga edukaks ja oli läbi aegade paremuselt teine ning mõjutas teise kvartali müügitulu positiivselt. Kahjuks pole ei keskmiselt soojem talv ega ka üks külmemaid suvekuid mõjunud hooajakaupade müügile ootuspäraselt. Samas on Kaubamaja varude seis eelmise aastaga võrreldes parem ja seetõttu polnud vajadus jõulisteks allahindlusteks. Toidukaubanduses on konkurentidest eristuv kaubavalik jätkuvalt Toidumaailmadele toonud uusi püsikliente ja müügitulemused ületavad ootusi. Aasta esimestel kuudel oli Tallinna Lastemaailma kahel korrusel renoveerimistööd, märtsis avati täielikult uuenenud kontseptsiooniga osakond. Lisandusid uued kaubamärgid ja elustiilipõhine väljapanek, mis tekitas klientides elavat huvi. Kaubamajale on toonud ka positiivset tähelepanu ning toiminud hästi eksklusiivsed erikollektsioonid, mis vaid Kaubamajas müügil - Lilli Jahiloga koostöös juubelikollektsioon ja Eestis ainsana müüdav lastekollektsioon Konges Slojdilt. Esimesel poolaastal on klientide huvi e-poe vastu tuntavalt kasvanud võrreldes möödunud perioodiga, kus kasvud on kahekohalised.
I.L.U. kosmeetikakauplusi opereeriva OÜ TKM Beauty Eesti 2025. aasta teise kvartali müügitulu oli 1,9 miljonit eurot, vähenedes 2024. aasta sama perioodiga võrreldes 2,9%. Teises kvartalis oli kahjum 0,1 miljonit eurot, mis oli 2024. aasta võrreldava perioodiga vähem 0,1 miljonit eurot. 2025. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 3,7 miljonit eurot, mis vähenes 2024. aasta sama perioodiga võrreldes 4,8%. 2025. aasta esimese poolaasta kahjum oli 0,1 miljonit eurot, mis oli 2024. aasta võrreldava perioodi tulemist madalam 0,2 miljonit eurot. Tarbijate üldine kindlustunne oli endiselt madal ning see mõjutas jätkuvalt ka müügitulemusi. Vaatamata mitmetele õnnestunud kampaaniatele, mille ajal kliendivood olid samal tasemel eelmisele perioodile, on tavapäevadel müügieesmärkide täitmine väljakutseks. Kliendid planeerivad kaubanduskeskuste külastust ja oste hoolikalt ette, pidades eelkõige silmas sooduskampaaniate toimimisaegu.
Autokaubandus
Autokaubanduse segmendi 2025. aasta teise kvartali 45,1 miljoni euro suurune müügitulu jäi aasta varasemale alla 16,6%. 2025. aasta teise kvartali maksueelne kasum oli 1,6 miljonit eurot, mis oli aasta varasema sama perioodi kasumist 1,7 miljoni euro võrra nõrgem. Segmendi esimese kuue kuu müügitulu oli 82,5 miljonit eurot, langedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 16,7%. Esimese poolaasta maksueelne kasum oli 2,3 miljonit eurot, jäädes 3,3 miljoni euro võrra aasta varasemale tulemusele alla. Teises kvartalis müüdi 1 403 uut sõidukit. Esimesel poolaastal müüdi kokku 2 433 uut sõidukit, mis oli 23,3% vähem, kui aasta varem.
Autosegmendi müügitulule avaldas märkimisväärset mõju Eestis aasta alguses rakendunud automaks, mille tõttu vähenes Eestis uute autode turumaht esimesel poolaastal 40% võrra võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Grupi autosegmendi Eesti ettevõtete müügitulu langus piirdus siiski ligikaudu kolmandikuga. Kokkuvõttes jäi Grupi autosegmendi kuue kuu müügitulu aasta varasemale tasemele alla 16,7%, kuna negatiivset mõju tasakaalustasid Läti ja Leedu tütarettevõtete tugevamad tulemused. Vaatamata Eesti turu langusele võimaldab Grupi autosegmendi Baltikumi-ülene ärimudel riske hajutada ja hoida autosegmenti jätkuvalt kasumlikuna ehkki uute mudelite ootuses on KIAde müük olnud tagasihoidlikum. Balti turule on jõudnud uuenenud KIA Sportage, mis kuulub Grupi populaarseimate mudelite hulka, annab tuge autosegmendi taastumisele. Positiivset mõju avaldab ka kasvav nõudlus elektri- ja hübriidsõidukite vastu, mille mudelivalik täieneb lähikuudel uute KIA EV4 ja elektrikaubiku PV5 mudelitega.
KIA–Škoda multibränd autoesinduse ehitus Leedus Vilniuses edeneb vastavalt plaanidele. Eestis avas aasta alguses uksed Viking Motorsi uus flagship KIA müügi- ja teeninduskeskus Tallinna piiril Peetris. Alustatud on Peetri autoesinduse kõrvale keretööde töökoja rajamisega.
Turvasegment
Turvasegmendi 2025. aasta teise kvartali kontserniväline müügitulu oli 4,4 miljonit eurot, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 24,1%. Segmendi teise kvartali maksueelseks kahjumiks kujunes 0,3 miljonit eurot, eelmise aasta sama perioodiga võrreldes oli see 0,3 miljoni euro võrra kehvem tulemus. Turvasegmendi 2025. aasta esimese poolaasta kontserniväline müügitulu oli 9,0 miljonit eurot, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 12,8%. Segmendi esimese poolaasta maksueelseks kahjumiks kujunes 0,4 miljonit eurot, mis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes oli 0,3 miljoni euro võrra kehvem.
Eelmise aasta väga tugeva 63%lise kasvu baasilt oli selle aasta teine kvartal oluliselt nõrgem. Majanduskeskkonna negatiivne mõju on läbi klientide jõudnud tugevamalt kõigisse tegevusvaldkondadesse, mis väljendub nii mahtude vähenemises kui surves kasumimarginaalidele. Väljakutseid pakub jätkuva sisendhindade kasvuga toimetulek. Enim langesid turvatehnika projektide valdkonna tulemused tulenevalt projektide mahu sesoonsest kõikumisest. Positiivse poole pealt jätkus tehnilise valve portfelli kasv. Ettevõte jätkab efektiivistamist ja müügitegevuse kasvatamist.
Kinnisvarad
Kinnisvara segmendi 2025. aasta teise kvartali grupiväline müügitulu oli 1,9 miljonit eurot. Müügitulu kasvas aasta varasemaga võrreldes 9,5%. Esimese kuue kuu grupiväline müügitulu oli 3,9 miljonit eurot, kasvades möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 12,6%. Segmendi teise kvartali maksueelseks kasumiks kujunes 2,4 miljonit eurot. Maksueelne kasum kasvas võrdlusperioodiga võrreldes 39,0%. Segmendi 2025. aasta esimese kuue kuu maksueelne kasum oli 4,6 miljonit eurot, kasum kasvas 17,6%.
Esimese poolaasta müügitulu kasvu toetas olulisel määral eelmise aasta lõpus tegevust alustanud logistikakeskuse üüritulu lisandumine. Logistikakeskus on üürile antud grupivälisele osapoolele. Aasta alguses alustas Viimsi Keskuses tegevust uus üürnik Vapiano restoran, mille avamine elavdas keskuse külastatavust. Müügitulu vähenes Läti kinnisvaraettevõttes, kuna eelmise aasta lõpus müüdi grupivälistele osapooltele Rezekne ja Ogre ärihooned ning käesoleva aasta alguses Kuldiga ja Salaspilsi ärihooned. Võrdlusperioodi tulemustes kajastus 2024. aasta aprillis müüdud Punase Selveri hoone müügikahjum. Segmendi kasumi kasvu soodustas laenuraha odavnemine.
Leedu kinnisvaraettevõte alustas eelmisel aastal Vilniuses uue KIA ja Škoda esindussalongi ning teenindushoone ehitust. Eestis on alustatud Peetris KIA müügi- ja teeninduskeskuse kõrvale keretööde töökoja rajamist. Lisaks on ettevalmistamisel mitmete kauplusehoonete renoveerimisprojektid, mille eesmärk on hoonete kaasajastamine ja vastavusse viimine tänaste ärivajadustega, sealhulgas energiatõhususe suurendamine.
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
Tuhandetes eurodes
| 30.06.2025 | 31.12.2024 | |
| VARAD | ||
| Käibevara | ||
| Raha ja pangakontod | 20 820 | 45 454 |
| Nõuded ja ettemaksed | 20 230 | 30 310 |
| Varud | 98 321 | 97 091 |
| Käibevara kokku | 139 371 | 172 855 |
| Põhivara | ||
| Pikaajalised nõuded ja ettemaksed | 234 | 235 |
| Sidusettevõtjad | 1 851 | 1 733 |
| Kinnisvarainvesteeringud | 76 629 | 81 284 |
| Materiaalne põhivara | 423 513 | 424 794 |
| Immateriaalne põhivara | 26 226 | 25 785 |
| Põhivara kokku | 528 453 | 533 831 |
| VARAD KOKKU | 667 824 | 706 686 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL | ||
| Lühiajalised kohustused | ||
| Võlakohustused | 25 686 | 44 436 |
| Võlad ja ettemaksed | 101 425 | 110 997 |
| Lühiajalised kohustused kokku | 127 111 | 155 433 |
| Pikaajalised kohustused | ||
| Võlakohustused | 295 811 | 279 958 |
| Võlad ja ettemaksed | 1 305 | 1 285 |
| Edasilükkunud tulumaksukohustus | 7 939 | 7 939 |
| Pikaajalised eraldised ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud | 516 | 543 |
| Pikaajalised kohustused kokku | 305 571 | 289 725 |
| KOHUSTUSED KOKKU | 432 682 | 445 158 |
| Omakapital | ||
| Aktsiakapital | 16 292 | 16 292 |
| Kohustuslik reservkapital | 2 603 | 2 603 |
| Ümberhindluse reserv | 110 812 | 112 167 |
| Jaotamata kasum | 105 435 | 130 466 |
| OMAKAPITAL KOKKU | 235 142 | 261 528 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 667 824 | 706 686 |
KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
Tuhandetes eurodes
| II kvartal 2025 | II kvartal 2024 | 6 kuud 2025 | 6 kuud 2024 | |
| Müügitulu | 232 846 | 237 323 | 447 780 | 458 826 |
| Muud äritulud | 292 | 341 | 621 | 550 |
| Müüdud kaupade kulu | -168 625 | -171 511 | -325 049 | -333 601 |
| Teenuste kulud | -15 102 | -14 956 | -30 853 | -30 218 |
| Tööjõukulud | -29 218 | -27 398 | -57 521 | -54 692 |
| Põhivara kulum ja väärtuse langus | -10 607 | -10 467 | -21 373 | -21 077 |
| Muud ärikulud | -208 | -458 | -576 | -790 |
| Ärikasum | 9 378 | 12 874 | 13 029 | 18 998 |
| Finantstulud | 75 | 76 | 354 | 329 |
| Finantskulud | -2 877 | -3 142 | -5 586 | -5 790 |
| Kasum sidusettevõtja aktsiatelt kapitaliosaluse meetodil | 62 | 61 | 118 | 133 |
| Kasum enne tulumaksustamist | 6 638 | 9 869 | 7 915 | 13 670 |
| Tulumaks | -1 | -1 | -7 827 | -5 313 |
| Aruandeperioodi puhaskasum | 6 637 | 9 868 | 88 | 8 357 |
| Muu koondkasum | ||||
| Kirjed, mida ei klassifitseerita edaspidi ümber kasumiaruandesse | ||||
| Aruandeperioodi muu koondkasum /(-kahjum) kokku | 0 | 0 | 0 | 0 |
| ARUANDEPERIOODI KOONDKASUM | 6 637 | 9 868 | 88 | 8 357 |
| Tava- ja lahustatud puhaskasum aktsia kohta (eurodes) | 0,16 | 0,24 | 0,00 | 0,21 |
Raul Puusepp
Juhatuse esimees
Tel 731 5000
Manus
